Peep Siitami blogi

Koostöös akadeemik Anto Raukasega

Vastupidiselt tavaarusaamale võib  taastuvelektri osalemine elektriturul olla tarbija jaoks hindalangetava mõjuga. Olgu täpsustuseks öeldud, et jutt on vaid elektribörsil kaubeldavast elektri hinnast, mille alusel me tarbijatena alates järgmisest aastast oma elektriarved maksame. Tasu monopoolse elektri kojukande ja riiklike maksude osas jääb ka edaspidi  poliitmanipulatsiooni objektiks ning seda alljärgnevas ei käsitleta.

Loe edasi…

Odavaim energia on tarbimata jäetud energia ning iga energiasäästu investeeritud rahaühik hoiab kokku kaks elektritootmisse investeeritud ühikut.

Narva uude põlevkivikatla rajamisse investeeritava 650 miljoni euro eest ei saa elektritarbija mitte kilovatt-tundigi elektrienergiat, kuna uue ploki investeeringukulud ei mahu elektri turuhinda. Narva raha uputamise asemel  saaksime energiat säästvaks rekonstrueerida aga peaaegu veerandi kogu Eesti elamufondist eeldusel, et 50% kodusse tehtavast kulust kannab koduomanik.

Järelikult tuleb meil kodanikena otsustajatelt iga energiatootmisse antava investeeringutoetuse puhul nõuda arvutusi selle kohta, kas tootmisse investeerimise asemel poleks mitte mõistlikum investeerida vastav summa energiasäästu. Lisaks energiasäästule on teiseks oluliseks kodukulude vähendamise eelduseks koduomanike ühistegevuse käivitamine energiamajanduses, seda nii energiatoodete sisseostul, energiasäästuprojektide ja hajaenergeetikaprojektide realiseerimisel. Eesti Omanike Keskliidu initsiatiiv koondada kodutarbijaid ühiseks elektriostuks on esimene samm sellise ühistegevuse käivitamisel. Loe edasi: Ettekanne II Koduomanike Kongressil

Energiewende ehk eesti keeles energiapööre on Saksamaa energeetikareformi kava, mille järgi tuleb taastuvenergia osakaalu kogu elektritootmises aastaks 2050 suurendada 80 protsendini ja vähendada primaarenergia tarbimist võrreldes 2008. aasta tasemega 50 protsendi võrra.

Energiewende on seega palju rohkem kui selle enim räägitud osa – tuumajaamade sulgemine 2022. aastaks. Otsus tuumajaamadest loobuda tehti Saksamaal tegelikult juba 2000. aastal, kuid tookord jäi tegemata olulisim selle eesmärgi täitmisel: täitmise kava koos rahastamisplaaniga. Selle vea parandasid sakslased 2010.–2011. aastal.

Kuidas puudutab Energiewende Eestit? Eesti valitsuse plaanides on uute põlevkivi või põlevkivi ja biomassi koospõletamisel põhinevate uute keevkihtplokkide rajamine, mille tarvis on 2012. aasta riigieelarves juba ette nähtud 150 miljoni euro suurune investeering Eesti Energia aktsiakapitali. See tähendab, et vaatamata korduvalt esitatud ettepanekutele korraldada asju mõistlikumalt on valitud maksumaksjale konkurentsitult halvim variant. Loe edasi…

Euroopa Liidu muutusvalud ja rahvastiku kiirest kasvust ning globaalsetest kliimamuutustest tulenevad seninägematud probleemid on osa meie argipäevast. Nende ja paljude teiste analoogsete probleemidega tegelemine ei vii lahendusteni nädalate või kuudega. Üleminek harjunud elukorraldusest teistlaadsesse on pikk protsess. Muutuste vajadus elukorralduses ja majanduses on ilmne ning ilmselt tuleb ümber sõnastada ka see, mis on edu.  Loe edasi…

Eluasemekulud ja toiduhinnad tõusevad katastroofilise kiirusega ja inimeste toimetuleku mure kasvab iga päevaga. See ei saa jätta Eesti Omanike Keskliitu ükskõikseks, sest koduomanike nõustamine ja abistamine on liidu esmaülesandeks. See pole aga kergete killast, kuna Eesti on vaid osakene kogu maailma majandusest ning meie mured on omased ka teistele riikidele. Kuid hoolimata sellest tuleb meil küsida: mida oleme teinud valesti ja kuidas saaks teha paremini? Loe edasi…

Vana majanduse reeglite ja arusaamadega, kus peanõue on pidev kasv, millel alati on materiaalne mõõde ja tähendus, uutes oludes toime tulla ei õnnestu. Edasiliikumiseks on vaja uusi lahendusi. Vana majanduse alustõdede kordamine kirevates värvides ei muuda vana uueks. Teadmistepõhisus tähendab peale analüüsi ka uuetel teadmistel põhinevat sünteesi. Vastupidisel juhul on Eesti tulevik nagu roomikaurik, mis oma aja kohta oli kelmikas lahendus, kuid unikaalseks jäigi. Loe edasi…

Inimesi teeb murelikuks elektri hinna kiire ja pidurdamatu tõus, mis lõppkokkuvõttes pärsib riigi majandust ja lööb valusalt reatarbijat. Elektri lõpptarbimise hind koosneb kolmest peamisest osast: elektrihinnast, mis makstakse tootjale ja vahendajale, ülekandehind, mida makstakse energia ülekande eest, ning maksud (elektriaktsiis, käibemaks, taastuvenergia tasu). Loe edasi…

Eelmises Elektrialas nr 4 ilmus Madis Mahlapuu sisukas artikkel “Elektrituru avanemisest väiketarbijale 01.01.2013”, milles autor on aga mööda läinud meie elektriturgu ohustavatest karidest, täpsemalt teadmatusest tulenevast huupi otsustamisest riiklikul tasandil. Hästi funktsioneeriv energiamajandus on iga riigi eduka toimimise eeldus ja pikaajaline kindlustunne energiaga varustatuse osas on meie majanduse põhialus. Pikaajalise kindlustunde loovad olemasolev taristu ja riigi ennustatav käitumine muutuvates oludes. Eesti jaoks on järgnev aastakümme oluline seetõttu, et olemasolev elektroenergeetika taristu tuleb valdavas osas asendada ning valdkonna investeeringute üle otsustamise muudab keeruliseks globaalsete energiaturgude kasvav volatiilsus ja prognoosimatus.

Loe edasi Elektriala nr. 5, 2011

Eesti Elektritööstuse Liidu tellimusel koostatud energeetikasektori tööjõuuuringust selgus peamiste asjaoludena, et energeetikasektori täiendav tööjõuvajadus järgneva kümne aasta jooksul on vahemikus 4900–7400 töötajat. Kõrgharitud asjatundjaist on puudu, samal ajal kui kutsehariduse saanuid on rohkem, kui ses valdkonnas rakendust leiab.

Uuring on oluline ja võiks jäädagi riikliku tellimuse ja kõrghariduse korraldajatele suunanäitajaks, kui sellest ei vaataks vastu kultuuriliste probleemide sasipundar.  Loe edasi…