Peep Siitami blogi

Archive for the ‘Elektrihind’ Category

Järgnev jutt on eeskätt arutluseks ja kaasamõtlemiseks neile, kes elektrihinna kujunemist börsil mõistavad. Neile, kes asja vastu huvi tunnevad, kuid turumehhanismi veel ei tunne, võiks sissejuhatava lugemisena soovitada koos akadeemik Anto Raukasega kirjutatud jutukest pealkirjaga „Taastuvelektrist võib saada elektrihinna alandaja“ .

Elektriturg toimib kenasti tarbija vaatevinklist, see on vaatamata elektribörsiga paralleelselt tehtavatele bilateraalsetele tehingutele siiski peamine kauplemiskoht, kus selgub tarbija jaoks soodsaim elektrihind. Arutelu hiljutise elektrihinna tõusu üle poleks siinkohal kuidagi relevantne, sest kuni eelmise aasta lõpuni hoiti elektrihinda Eestis all administratiivsete vahenditega, kattes elektritootmise tegelikud kulud kaudselt siiski ja ainult elektritarbija arvel.

Elektritootja jaoks pole elektrituru toimimine aga kaugeltki ideaalne, sest turulepääsemise peamiseks argumendiks on elektritootmise muutuvkulu ning tootmisvahendite kapitalikulu saab turuhinnast kaetud vaid sedavõrd, kuivõrd kalleima turulepääseja tehnoloogia poolt pakutav hind  teise tootja muutuvkulust suurem on. Ning siit tekibki kaks peamist järeldust uute elektritootmisvõimsuste valikute tegemiseks. Loe edasi…

Teise uue põlevkiviploki ehitamise üle otsustamine on lähikuudel uuesti päevakorral, seepärast pole diskussioon Eesti olulisima maavara kasutamise teemal parima otsuse langetamiseks üleliigne. Siinse kirjutise eesmärk on vaagiga põlevkivielektriga seonduvaid vähemkäsitletud probleeme. Loe edasi…

Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) poolt taastuvenergia (TE)  tasude vähendamise toetuseks  algatatud allkirjade kogumise aktsioonist kuuldes valdas mind pettumustunne. EOKL nõunikuna energiavaldkonnas  tundub, et minu senine töö mõistlike energiaotsuste tegemiseks vajalike teadmiste andmiseks on jooksnud liiva.

Pean seepärast vajalikuks siin selgitada, miks majandusministeeriumi (MKM) poolt algatatud ning nüüdseks EOKL-i poolt toetatud initsiatiiv TE tasude vähendamiseks tarbijale kokkuvõtte kahjulik on ning vaid populistlikku iseloomu omab. Eesmärk on küll õige, aga meetodid vastupidist eesmärki teenivad.

Olgu sissejuhatuseks rõhutatud, et pooldan seisukohta, mille kohaselt tuleb TE tasude maksmine periooditi ümber vaadata ning eriti tuleb toetuse maksmist diferentseerida sõltuvalt kasutatavast allikast ning tootmisviisist.

Loe edasi…

Pidevalt suurenevad kulutused elektri- ja soojaenergiale on katsumas elanike taluvuspiiri ning hinnatõusuga kaasnev asjaosaliste jutt asjade paratamatusest tekitab lootusetuse tunnet. Seisukohad võib lihtsustatult kaheks jagada: tarbijad nõuavad madalamaid hindu, tootjad ja majandusministeerium riigi esindajana põhjendavad, miks madalamad hinnad pole võimalikud. Loe edasi…

Koostöös akadeemik Anto Raukasega

Vastupidiselt tavaarusaamale võib  taastuvelektri osalemine elektriturul olla tarbija jaoks hindalangetava mõjuga. Olgu täpsustuseks öeldud, et jutt on vaid elektribörsil kaubeldavast elektri hinnast, mille alusel me tarbijatena alates järgmisest aastast oma elektriarved maksame. Tasu monopoolse elektri kojukande ja riiklike maksude osas jääb ka edaspidi  poliitmanipulatsiooni objektiks ning seda alljärgnevas ei käsitleta.

Loe edasi…

Odavaim energia on tarbimata jäetud energia ning iga energiasäästu investeeritud rahaühik hoiab kokku kaks elektritootmisse investeeritud ühikut.

Narva uude põlevkivikatla rajamisse investeeritava 650 miljoni euro eest ei saa elektritarbija mitte kilovatt-tundigi elektrienergiat, kuna uue ploki investeeringukulud ei mahu elektri turuhinda. Narva raha uputamise asemel  saaksime energiat säästvaks rekonstrueerida aga peaaegu veerandi kogu Eesti elamufondist eeldusel, et 50% kodusse tehtavast kulust kannab koduomanik.

Järelikult tuleb meil kodanikena otsustajatelt iga energiatootmisse antava investeeringutoetuse puhul nõuda arvutusi selle kohta, kas tootmisse investeerimise asemel poleks mitte mõistlikum investeerida vastav summa energiasäästu. Lisaks energiasäästule on teiseks oluliseks kodukulude vähendamise eelduseks koduomanike ühistegevuse käivitamine energiamajanduses, seda nii energiatoodete sisseostul, energiasäästuprojektide ja hajaenergeetikaprojektide realiseerimisel. Eesti Omanike Keskliidu initsiatiiv koondada kodutarbijaid ühiseks elektriostuks on esimene samm sellise ühistegevuse käivitamisel. Loe edasi: Ettekanne II Koduomanike Kongressil

Eluasemekulud ja toiduhinnad tõusevad katastroofilise kiirusega ja inimeste toimetuleku mure kasvab iga päevaga. See ei saa jätta Eesti Omanike Keskliitu ükskõikseks, sest koduomanike nõustamine ja abistamine on liidu esmaülesandeks. See pole aga kergete killast, kuna Eesti on vaid osakene kogu maailma majandusest ning meie mured on omased ka teistele riikidele. Kuid hoolimata sellest tuleb meil küsida: mida oleme teinud valesti ja kuidas saaks teha paremini? Loe edasi…

Inimesi teeb murelikuks elektri hinna kiire ja pidurdamatu tõus, mis lõppkokkuvõttes pärsib riigi majandust ja lööb valusalt reatarbijat. Elektri lõpptarbimise hind koosneb kolmest peamisest osast: elektrihinnast, mis makstakse tootjale ja vahendajale, ülekandehind, mida makstakse energia ülekande eest, ning maksud (elektriaktsiis, käibemaks, taastuvenergia tasu). Loe edasi…

Energeetika rahvusvaheline taust

Fossiilsete kütuste tarbimise kasv ning nende tootmiskõvera maksimumi tõenäoline ületamine on sundinud enamikku riikidest senisest põhjalikumalt tegelema energeetika pikaajalise jätkusuutlikkuse programmidega. Senine fossiilsete kütuste esikasutaja USA on deklareerinud soovi vähendada nähtavas tulevikus nende kütuste tarbimist kuni veerandi võrra. Isegi Hiina, vaatamata oma teravale energiadefitsiidile, on seniselt ekstensiivselt energiakandjate tarbimiselt üha enam pööramas pead ressursside säästlikuma kasutamise suunas. Loe edasi…