Peep Siitami blogi

Author Archive

Odavaim energia on tarbimata jäetud energia ning iga energiasäästu investeeritud rahaühik hoiab kokku kaks elektritootmisse investeeritud ühikut.

Narva uude põlevkivikatla rajamisse investeeritava 650 miljoni euro eest ei saa elektritarbija mitte kilovatt-tundigi elektrienergiat, kuna uue ploki investeeringukulud ei mahu elektri turuhinda. Narva raha uputamise asemel  saaksime energiat säästvaks rekonstrueerida aga peaaegu veerandi kogu Eesti elamufondist eeldusel, et 50% kodusse tehtavast kulust kannab koduomanik.

Järelikult tuleb meil kodanikena otsustajatelt iga energiatootmisse antava investeeringutoetuse puhul nõuda arvutusi selle kohta, kas tootmisse investeerimise asemel poleks mitte mõistlikum investeerida vastav summa energiasäästu. Lisaks energiasäästule on teiseks oluliseks kodukulude vähendamise eelduseks koduomanike ühistegevuse käivitamine energiamajanduses, seda nii energiatoodete sisseostul, energiasäästuprojektide ja hajaenergeetikaprojektide realiseerimisel. Eesti Omanike Keskliidu initsiatiiv koondada kodutarbijaid ühiseks elektriostuks on esimene samm sellise ühistegevuse käivitamisel. Loe edasi: Ettekanne II Koduomanike Kongressil

Vana majanduse reeglite ja arusaamadega, kus peanõue on pidev kasv, millel alati on materiaalne mõõde ja tähendus, uutes oludes toime tulla ei õnnestu. Edasiliikumiseks on vaja uusi lahendusi. Vana majanduse alustõdede kordamine kirevates värvides ei muuda vana uueks. Teadmistepõhisus tähendab peale analüüsi ka uuetel teadmistel põhinevat sünteesi. Vastupidisel juhul on Eesti tulevik nagu roomikaurik, mis oma aja kohta oli kelmikas lahendus, kuid unikaalseks jäigi. Loe edasi…

Inimesi teeb murelikuks elektri hinna kiire ja pidurdamatu tõus, mis lõppkokkuvõttes pärsib riigi majandust ja lööb valusalt reatarbijat. Elektri lõpptarbimise hind koosneb kolmest peamisest osast: elektrihinnast, mis makstakse tootjale ja vahendajale, ülekandehind, mida makstakse energia ülekande eest, ning maksud (elektriaktsiis, käibemaks, taastuvenergia tasu). Loe edasi…

Eelmises Elektrialas nr 4 ilmus Madis Mahlapuu sisukas artikkel “Elektrituru avanemisest väiketarbijale 01.01.2013”, milles autor on aga mööda läinud meie elektriturgu ohustavatest karidest, täpsemalt teadmatusest tulenevast huupi otsustamisest riiklikul tasandil. Hästi funktsioneeriv energiamajandus on iga riigi eduka toimimise eeldus ja pikaajaline kindlustunne energiaga varustatuse osas on meie majanduse põhialus. Pikaajalise kindlustunde loovad olemasolev taristu ja riigi ennustatav käitumine muutuvates oludes. Eesti jaoks on järgnev aastakümme oluline seetõttu, et olemasolev elektroenergeetika taristu tuleb valdavas osas asendada ning valdkonna investeeringute üle otsustamise muudab keeruliseks globaalsete energiaturgude kasvav volatiilsus ja prognoosimatus.

Loe edasi Elektriala nr. 5, 2011

Eesti Elektritööstuse Liidu tellimusel koostatud energeetikasektori tööjõuuuringust selgus peamiste asjaoludena, et energeetikasektori täiendav tööjõuvajadus järgneva kümne aasta jooksul on vahemikus 4900–7400 töötajat. Kõrgharitud asjatundjaist on puudu, samal ajal kui kutsehariduse saanuid on rohkem, kui ses valdkonnas rakendust leiab.

Uuring on oluline ja võiks jäädagi riikliku tellimuse ja kõrghariduse korraldajatele suunanäitajaks, kui sellest ei vaataks vastu kultuuriliste probleemide sasipundar.  Loe edasi…

Käesoleva kirjutise eesmärk on analüüsida Eesti ökoloogilist jätkusuutlikkust, analüüsida loodusvarade kasutusega seonduvaid probleeme ning otsida nende lahendamise võimalusi.

Loodusvarade kasutus, sealhulgas ehitusmaavarade kaevandamine ja kasutamine on möödapääsmatu reaalsus. Kahanevate ja kallinevate loodusressursside tingimustes on ühiskond seda edukam, mida efektiivsem ta loodusvarasid kasutades suudab olla. Eesti oma sellealaste näitajatega kuulub Euroopa kehvimate näitajatega riikide hulka. Samas tuleks seda nigelat olukorda käsitada kui motivaatorit looduskasutuse paradigmavahetuse teostamisel ning sellega konkurentsieeliste loomisel. Loe edasi…

Põlevkivienergeetika apologeedid, soojendades end nõukaajal rajatud jaamade paistel, ei tundu aegade muutumisest aru saavat. Kuidas muidu mõista plaani pea vägisi tampida üüratu raha uutesse põlevkivikateldesse? Ja seda olukorras, kus isegi paljukirutud tuuleenergia koos tasakaalustavate võimsuste rajamisega tuleb põlevkivielektrist ühe miljardi krooni jagu aastas ühiskonnale soodsam.  Loe edasi…

Elektroenergeetika diskussiooniobjektina on meie igapäevamelus sagedaseks kõneaineks ning võib tunduda, et miskit uut siin lisada pole. Siiski-siiski, on see eestlaste pinnapealsus või kellegi hästikorraldatud tahe, kuid asjast rääkides on kahetsusväärseks tavaks kujunenud rääkida rohkem asjaga kaasnevast kui asjast enesest. Näitena kõlbab siin hästi AS Eesti Energia võimalik avalik aktsiaemissioon. Tähelepanuta selle diskussiooni juures jääb, et riigile kuuluv energeetikafirma käsitab ennast läbi investeeringuplaani pigem kütuse- ja kaubandusettevõttena, mitte elektritootjana. Nende senitehtud ja üüratu toetusega võib-olla tehtavad uued investeeringud põlevkivikateldesse ei mängi juba lähiaastatel suurt rolli meie elektriga varustamises. Aga sellest pisut allpool. Loe edasi…

Energeetika rahvusvaheline taust

Fossiilsete kütuste tarbimise kasv ning nende tootmiskõvera maksimumi tõenäoline ületamine on sundinud enamikku riikidest senisest põhjalikumalt tegelema energeetika pikaajalise jätkusuutlikkuse programmidega. Senine fossiilsete kütuste esikasutaja USA on deklareerinud soovi vähendada nähtavas tulevikus nende kütuste tarbimist kuni veerandi võrra. Isegi Hiina, vaatamata oma teravale energiadefitsiidile, on seniselt ekstensiivselt energiakandjate tarbimiselt üha enam pööramas pead ressursside säästlikuma kasutamise suunas. Loe edasi…