Peep Siitami blogi

Taastuvenergiale täieliku ülemineku kava (edaspidi: TE100) arutelu avalikkuses on olnud konstruktiivne. Tagasiside põhjal on tehtud kavasse parendusi ning loota võib sellise konstruktiivse tegevuse jätkumist ka lähitulevikus. TE100 paljuski tehniline ning arvudel põhinev materjal vajab aga ehk ka sotsiaalsemat käsitlust.

Minu kasu.

Olemasolev energiamajandus on kontsentreeritud üksikute tootjate kätte, kes administratiivsete otsustega juhitud energeetikavaldkonnas suuresti dikteerivad ka energia tarnetingimused. Elektri vabaturureeglite kehtestumine järgmisest aastast, mikroenergeetika tehnoloogiarakenduste kiire areng ja fossiilkütuste pöördumatu ning kiire hinnatõus on peamised põhjused, miks üleminek hajaenergeetikal põhinevale paljude tootjatega energiasüsteemile on ilmselt paratamatu. Lihtsamalt: suurenevad energiaarved sunnivad otsima kokkuhoiukohti. Energiasääst ja tehnoloogilised rakendused ulatavad energiaarvete vähendamiseks abikäe, kuid suurimaks probleemiks energiatootmisel kodudes on inimlik mugavus – pistikust elektri või kaugküttevõrgust sooja tarbimine on sedavõrd mugav, et kauge ja meie kontekstis „musta“ energeetikaga tegelemine pole innustav alternatiiv. Seetõttu võib riigi eestvedavat tegevust või tegevusetust massiivse energiasäästuprogrammi ja hajaenergeetikalahenduste rakendamisel ning energiaühistute moodustamise toetamisel näha võtmeküsimusena kodanike valdkonda integreerimisel. Elektri- ja soojatootmine kodudes (välja arvatud mõnikümmend linna ja asulat, kus elektri ja sooja efektiivne koostootmine võimalik ja kasulik) on parim viis energiaarvete vähendamiseks ning energiavaldkonnast kasusaajate ringi oluliseks laiendamiseks.

Konkurentsivõimeline energeetika – edukas majandus.

Vaatamata hajatootmise tõenäolisele võidukäigule tuleb suur osa tarbitavast elektrienergiast tulevikus siiski toota jõujaamade generaatorites. Kuna olemasolev põlevkivil põhinev elektritootmine lõpeb lähiaastatel, omab Eesti jaoks suurt tähtsust uue, pikaajaliselt konkurentsivõimelise elektritootmise rajamine. Nagu äris üldiselt, nii kehtib ka elektritootmise puhul põhimõte: vähenda riske, eriti neid, mida sa ise hallata ei suuda. Elektritootmises on kolm suurt kulu: kütuse-, saaste- ja kapitalikulu. Kaks esimest nendest on fossiilsete kütuste puhul üldiselt pikaajaliselt määratlematud, mistõttu majanduslikult ennustatava elektritootmise huvides tuleks neid riske vältida, samuti nagu fossiilsete kütuste kasutamisel põhinevate uute elektritootmisvõimsuste rajamist. Alternatiiviks on uute taastuvelektrivõimsuste rajamine, mille globaalseks probleemiks on taastuvenergia ressurss ja kõikuva iseloomuga taastuvelektri salvestamisvajadus. TE100 arvutuste ja modelleerimise põhjal võib väita, et Eesti jaoks pole see probleemiks. Taastuvelektril on aga veel üks oluline eelis fossiilsete kütuste põletamisel põhinevate elektritootmisviiside ees: väikeste tootmise muutuvkuludega suudab taastuvelekter alati avatud elektriturul konkureerida.

Eelnimetatud põhjustel on taastuvenergial põhinev elektrimajandus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Taastuvenergia kriitikud toovad siinkohal esile taastuvelektri toetusvajaduse. On oluline mõista, et toetamist ei vaja mitte taastuvatest allikatest elektritootmine, vaid uute elektritootmisvõimsuste rajamine. Uute elektritootmisvõimsuste rajamise kontekstis pole aga vahet: globaalse elektrimajanduse subsideerimise nõiaringis tuleb toetada mistahes tehnoloogial põhinevate uute võimsuste rajamist.

Kohaliku taastuvressursi kasutuselevõtt efektiivse energiamajanduse loomisel on märkimisväärse sisetarbimise tekitamise tõttu lisaks konkurentsivõimelisele tööstusharule kasulik ka valdkondliku tööhõive ning tööstuse ja teenusmajanduse arengule. Eriti tuleb seda silmas pidada regionaalpoliitilisest aspektist, sest suure lisandväärtusega töökohtade loomine linnadest väljaspool loob eeldused kestlikuks elu arenguks maapiirkondades. TE100 koostamise raames tehtud arvestuste põhjal võib väita, et taastuvenergiale üleminekuga kaasnev kasu Eesti majandusele ületab uute taastuvenergiavõimsuste toetamisvajaduse, kusjuures võimsuste rajamistoetus on võimalik viisil, mis maksumaksjat ja energiatarbijat kuidagi ei koorma.

Riske vältiv,  rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning Eesti elanikke laiemalt kaasav taastuvenergiale üleminek energiamajanduses on tehniliselt võimalik, majanduslikult kasulik ning mis peamine: Eesti majandusele uusi võimalusi pakkuv.