Peep Siitami blogi

Koostöös akadeemik Anto Raukasega

Vastupidiselt tavaarusaamale võib  taastuvelektri osalemine elektriturul olla tarbija jaoks hindalangetava mõjuga. Olgu täpsustuseks öeldud, et jutt on vaid elektribörsil kaubeldavast elektri hinnast, mille alusel me tarbijatena alates järgmisest aastast oma elektriarved maksame. Tasu monopoolse elektri kojukande ja riiklike maksude osas jääb ka edaspidi  poliitmanipulatsiooni objektiks ning seda alljärgnevas ei käsitleta.

Kuidas kujuneb hind elektribörsil?

Elektribörsil kujuneb hind sarnaselt teiste vabaturu kaupadega pakkumise ja nõudluse ristumispunktis. Kui mõne teise toote puhul jätab tarbija selle kalli hinna tõttu ostmata ning valib odavama variandi, siis elektri tarbimist ei ole millegagi asendada. Pakkumiskõver on astmeline (vt. joonis), sest turul on loetud hulk erineva tehnoloogia ja kütustega tootjaid, kelle muutuvkulud on oluliselt erinevad. Nii näiteks on tuulest, hüdroenergiast ja tuumajaamades toodetud elektri muutuvkulu kordades madalam kui kondensatsioon- ja gaasijaamadel, samas kapitalikulude osas on suhe vastupidine. Tarbija seisukohast on oluline teada, et hind elektriturul kujuneb muutuvkulude põhjal. Mida enam on turul madala muutuvkuluga tootjaid, seda madalam on elektri hind.

Elektri tarbimise iseloom kirjutab ette millist elektrijaama millal kasutatakse.

Elektri hind muutub ööpäeva lõikes oluliselt, olles öösel oluliselt madalam päevasest elektrihinnast. Tarbimistaseme erinevusest tuleneb aga ka vajadus kasutada erinevaid elektritootmise tehnoloogiaid. Neid elektrijaamu, mis peavad katma elektrivajaduse pidevalt, nimetatakse baaselektrijaamadeks, suure elektrinõudlusega perioodil töötavaid elektrijaamasid tipuelektrijaamadeks. See, kui palju üks või teine jaam aastas töötab, erineb kordades, olles suurem baaselektrijaamadel ning väiksem tipuelektrijaamadel. Seepärast on baaselektrijaamades toodetav elekter võrreldes tipuelektrijaamadega tavapäraselt madalama muutuvkulu ja suurema kapitalikuluga, samas tipujaamadel on muutuv- ja kapitalikulude suhe vastupidine. Eelnevat silmas pidades pole lihtne vastata tavapärasele küsimusele: millest sina eelistaksid elektrit toota? Alati tuleb sellisele küsimusele vastates selgitada, millist elektritarbimist on vaja katta.

Kui soovime odavamat elektrit, tuleb põlevkivile eelistada taastuvelektrit

Taastuvenergia oponentidel on siin kaks vastuargumenti: esiteks, taastuvenergia vajab suuri toetusi ja teiseks, taastuvenergiat on vaja tasakaalustada. Kuid tuleb mõista, et mitte ühelgi tehnoloogial põhinevat elektritootmist meie elektriturul pole võimalik rajada ilma toetuseta. Nii näiteks tuleb maksumaksjal täielikult kinni maksta uute põlevkiviplokkide investeering sõltumata sellest, kas need plokid kunagi elektrit tootma hakkavad või mitte. Erinevalt taastuvelektrist puudub põlevkivielektril aga igasugune võime elektrihinda langetada, sest selle eeldatavad muutuvkulud  ületavad eeldatavat pikaajalist turuhinda. Tõestamaks, et taastuvelekter tarbija elektriarvet vähendab, tuleb võrrelda taastuvenergiale makstavate toetuste kogusummat taastuvelektri turuhinna alanemise kogusummaga samal perioodil.

Eestis selliseid võrdlevaid teadusuuringuid pole tehtud, maailmas on neid aga hulgi. Olgu siinkohal näitena toodud Saksamaal koostatud teadusuuring[1], mis üsna ühemõtteliselt ütleb, et taastuvenergia  elektrihinda alandava mõju kogusumma ületab tarbijate poolt taastuvenergiale makstava toetuse kogusumma. Üldiselt on uuringutes jõutud järeldusele, et taastuvelektri hindalangetav mõju on seda suurem, mida rohkem taastuvenergiat turul on.

Energia salvestamine aitaks tulevikus üle minna suures osas taastuvenergiale

Kallite fossiilkütuste põletamisel põhinevate elektritootmistehnoloogiate täielikul asendamisel taastuvelektriga on vaid üks oluline väljakutse: taastuvenergia salvestamine.  OÜ Energiasalv poolt koostatud uuringus „Elektrisüsteemi areng 2023“[2] jõuti järeldusele, et tuuleenergia koos selle salvestamisega pump-hüdroakumulatsioonijaama abil on odavaim viis Eestis paindlikult elektrit toota, ning seda suuremahuliselt. Seega pole Eestil erinevalt näiteks Saksamaast suuri probleeme taastuvenergia salvestamisega.

Eeldades fossiilsete kütuste kallinemist tulevikus, meie turu väiksust ning Eesti suurt taastuvenergia potentsiaali koos reaalselt eksisteerivate salvestusvõimalustega pole meil objektiivseid põhjusi, miks ehitada uusi kalleid põlevkivielektrijaamu. Seda enam, et täna müüakse põlevkivi elektrijaamadele ligikaudu 25 EUR/t alla teoreetilise turuhinna. Hoopis mõistlikum põlevkivikasutus on põlevkivikeemia arendamine ning põlevkiviõli tootmine, sest iga elektritootmises kasutatud põlevkivitonniga loobume tänastes hindades näiteks ligikaudu 26 EUR/t suurusest lisatulust, mida saaksime sama põlevkivi õliks töödeldes. Öeldust tulenevalt on põlevkivielekter kõigist võimalikest elektritootmisviisidest ühiskonnale kõige kulukam.

Üleminek odavale ja puhtale taastuvelektrile peaks olema Eesti energiapoliitika pikaajaline eesmärk. Siinses seisukohavõtus on käsitlemata tuumaenergia, mis on samuti väikse muutuvkuluga, kuid mille rajamine Eestisse on keeruline avaliku arvamuse ja seadusandja tegevusetuse tõttu.

Joonisel on näidatud kaks tinglikku pakkumiskõverat: musta joonega elektrituru hind ajal, kui elektrit toodetakse taastuvenergiast vähesel määral ning punasega turuhind suurema taastuvenergia tootmise puhul. Isegi taastuvenergia sisalduse suhteliselt väikese suurenemise korral elektriturul (joonisel näidatud sinise noolega) väheneb elektri turuhind oluliselt. Selle põhjuseks on muutuvkulude oluline erinevus tootmistehnoloogiate lõikes.