Peep Siitami blogi

Archive for Jaanuar, 2012

Odavaim energia on tarbimata jäetud energia ning iga energiasäästu investeeritud rahaühik hoiab kokku kaks elektritootmisse investeeritud ühikut.

Narva uude põlevkivikatla rajamisse investeeritava 650 miljoni euro eest ei saa elektritarbija mitte kilovatt-tundigi elektrienergiat, kuna uue ploki investeeringukulud ei mahu elektri turuhinda. Narva raha uputamise asemel  saaksime energiat säästvaks rekonstrueerida aga peaaegu veerandi kogu Eesti elamufondist eeldusel, et 50% kodusse tehtavast kulust kannab koduomanik.

Järelikult tuleb meil kodanikena otsustajatelt iga energiatootmisse antava investeeringutoetuse puhul nõuda arvutusi selle kohta, kas tootmisse investeerimise asemel poleks mitte mõistlikum investeerida vastav summa energiasäästu. Lisaks energiasäästule on teiseks oluliseks kodukulude vähendamise eelduseks koduomanike ühistegevuse käivitamine energiamajanduses, seda nii energiatoodete sisseostul, energiasäästuprojektide ja hajaenergeetikaprojektide realiseerimisel. Eesti Omanike Keskliidu initsiatiiv koondada kodutarbijaid ühiseks elektriostuks on esimene samm sellise ühistegevuse käivitamisel. Loe edasi: Ettekanne II Koduomanike Kongressil

Energiewende ehk eesti keeles energiapööre on Saksamaa energeetikareformi kava, mille järgi tuleb taastuvenergia osakaalu kogu elektritootmises aastaks 2050 suurendada 80 protsendini ja vähendada primaarenergia tarbimist võrreldes 2008. aasta tasemega 50 protsendi võrra.

Energiewende on seega palju rohkem kui selle enim räägitud osa – tuumajaamade sulgemine 2022. aastaks. Otsus tuumajaamadest loobuda tehti Saksamaal tegelikult juba 2000. aastal, kuid tookord jäi tegemata olulisim selle eesmärgi täitmisel: täitmise kava koos rahastamisplaaniga. Selle vea parandasid sakslased 2010.–2011. aastal.

Kuidas puudutab Energiewende Eestit? Eesti valitsuse plaanides on uute põlevkivi või põlevkivi ja biomassi koospõletamisel põhinevate uute keevkihtplokkide rajamine, mille tarvis on 2012. aasta riigieelarves juba ette nähtud 150 miljoni euro suurune investeering Eesti Energia aktsiakapitali. See tähendab, et vaatamata korduvalt esitatud ettepanekutele korraldada asju mõistlikumalt on valitud maksumaksjale konkurentsitult halvim variant. Loe edasi…