Peep Siitami blogi

Euroopa Liidu muutusvalud ja rahvastiku kiirest kasvust ning globaalsetest kliimamuutustest tulenevad seninägematud probleemid on osa meie argipäevast. Nende ja paljude teiste analoogsete probleemidega tegelemine ei vii lahendusteni nädalate või kuudega. Üleminek harjunud elukorraldusest teistlaadsesse on pikk protsess. Muutuste vajadus elukorralduses ja majanduses on ilmne ning ilmselt tuleb ümber sõnastada ka see, mis on edu. 

Nii nagu vanarooma jumala Januse üks näopool vaatas minevikku ja teine tulevikku, nii käitume meiegi, ainult selle vahega, et surelike puhul kipuvad ees seisvad dilemmad jäämagi dilemmadeks, arenemata uueks kvaliteediks. Mõned näited.

Ettevõtja käitumisnormiks on investeerimine, et püsida konkurentsis. Teisalt kuuleme iga päev, et mis tahes ressursisäästule suunatud initsiatiiv (mis arusaadavalt toob kaasa investeeringuid ning ressursikasutuse kallinemise) põrkab vastuseisule: me ei saa ju oma konkurentsivõimet kulude (lühiaegse) suurenemisega ohtu seada!

Keskkonnaaktivistid, kes üle maailma on tuumajaamade ja kliimamuutuste vastase võitluse esirinnas, on sama sõjakad ka siis, kui jutt käib näiteks tuuleturbiinide mõjust linnustikule.

Poliitikud, kel kahepalgelisus on sageli olemise pärisosa, räägivad suure pidulikkusega võitlusest kliimamuutustega ning taastuvenergia võidukäigust maailmas. Sama „peokõne” järgmises osas aga keskendutakse põhjenduste leidmisele, miks taastuvenergia rakendamine just konkreetse poliitiku valitsusajal on riigile kahjulik.

Pühaks tunnistatud konkurentsi kui edueelduse ülistamine on üks sellise vastuolu tekkepõhjusi. Samal ajal teame, et elusagi evolutsiooni võtmeteguriks on pigem koostöö kui konkurents. Ühisosa leidmine ja arukas ühistegevus on loomult ehk sama evolutsiooniline samm, kui rakku sisenenud bakter muundus hingamisfunktsiooni kandvaks mitokondriks. Vaid konkurentsil põhinev majandamine on ses mõttes ummikus, et lõpmatult oodatud kasvuks puuduvad lihtsalt loodusvarad. Majandusaluste kvaliteedimuutus on kindlasti võimalik.

Olgu sellise kvaliteedimuutuse võimalikkuse tõendamiseks Saksamaa ja tema tuumajaamadest loobumise kava. Tegelikult polegi paljukõneldud Saksamaa kava niivõrd tuumajaamadest loobumise kava, sest otsus tuumajaamadest loobuda tehti juba 2000. aastal. Tollal ei nähtud aga vaeva otsuse täitmisega kaasnevate muudatuste kirjeldamisega ning tegu oli vaid ilusa poliitilise retoorikaga, mille täitmisega ei soovinud keegi võtta poliitilist riski. Tuttav, kas pole? Niisiis, tuumajaamadest loobumine on sisuliselt majanduse pikaajalise ümberkorraldamise kava. Saksamaa energiamajanduse transformeerumise näide on asjakohane seetõttu, et Eesti on Saksamaaga võrreldes suhteliselt samas situatsioonis: neil on pinnuks silmas tuumajaamad, meil tehnika ja ka ühiskonna arengut takistav ning raiskav põlevkivienergeetika. Olles viibinud Saksamaa kutsel tutvumas põhjalikult nende Energiewende (energiapööre) sisu ja mõjuga ühiskonnale, jõudsin äratundmisele, et Eesti lähtepositsioon energiapöördes ning sellega kaasneva majandusmudeli muutmisel on Saksamaast isegi parem, vaatamata kõigele. Sestap tasub meil väga tähelepanelikult nende probleemistikule lähenemisest mõõtu võtta.

Niisiis, Saksamaa tuumajaamadest loobumise kava on kõike muud kui lihtsalt tuumajaamade järkjärguline sulgemine 2022. aasta lõpuks. Arvudes väljendatuna tähendab Energiewende aastaks 2050 80% võrra kasvuhoonegaaside vähendamist võrreldes 1990. aastaga, taastuvenergia osakaalu suurendamist 80%-ni kogu elektritootmisest ning primaarenergia tarbimise vähendamist 50% võrra võrreldes 2008. aasta tasemega. On oluline mõista, et nende eesmärkide saavutamine pole tehniline probleem, vaid puhtalt poliitiline.

Kuivade arvude taga on sügav sisu: ilma majandamismudelit muutmata pole võimalik eesmärke saavutada. Majandamisviisi muutmine seisneb eelkõige energiasäästus kõigis majandusvaldkondades ja kodumajapidamistes ning taastuvenergia ajastu tulekule kiires kaasaaitamises. Energiasääst pole aga mitte lihtsalt kulude vähendamine, see on majanduse konkurentsis püsimise eeldus. See tähendab uusi ärivaldkondi ning uute töökohtade teket, lühidalt, uut moodi elamisviisi ning käitumisparadigmade muutmist. Kahtlemata on üleminek kallis (autoriteetsete hinnangute kohaselt on kulude ja tulude diskonteeritud vahe kuni 0,6% SKTst aastas), samal ajal oleks vana moodi jätkamine veelgi kallim konkurentsivõime kaotusest tulenevalt.

Oleks vale arvata, et Saksa ühiskonnas valitseb Energiewende läbiviimise suhtes üksmeel. Sel teel on nii võitjaid kui ka kaotajaid. Kuid nii on see alati, sõltumata eesmärkidest või tegevusplaanist. Üks on aga selge: Saksamaa kui maailma olulise tööstusveduri edu jätkumine pole võimalik ilma suurte muudatuseta majanduskorralduses, nimetatagu seda majanduskorraldust kas või rohemajanduseks.

Kuidas saab energiapööre tegelikkuseks? Kontseptsioon seisab neljal sambal: eesmärgid, eesmärkide saavutamise rakendusplaan, finantseerimise kava ja pidev seire. Sellises rakendamises pole iseenesest ju midagi uut, kuid siiski on seekord teistmoodi. Erinevalt näiteks Eesti arvukatest riiklikest arengukavadest, millest paljud on koostatud teadmisega, et neid kunagi ei rakendata (näiteks elektrimajanduse pikaajaline arengukava), on Energiewende rakendamine pideva seirega, ühiskonna eri sektorite osavõtul teostatav ning kõiki protsessi „sambaid” käsitlev projekt. Olgu siinkohal eriti rõhutatud ühiskonna igakülgne kaasamine projekti elluviimisse, ilma milleta oleks sellise ulatusega strateegia raskesti teostatav. Artikli sissejuhatuses mainitud poliitikute dilemma on neile valimistel antava mandaadi lühiajalisusest tulenevalt liigkeeruline pikaajalise protsessi väljatöötamiseks, seetõttu on ühiskondlike institutsioonide roll projektis tähelepanuväärne. Tihti on valitsuse roll avalikul diskussioonil põhinevate arvamuste kokkuvõtmine, mitte niivõrd diskussiooni juhtimine. Eesti olukord on Saksamaaga võrreldes paljuski sarnane ning lähtepositsioon Eesti kasuks, vaatamata heaolu olulisele erinevusele Saksamaa kasuks. Meie eelis seisneb peamiselt kahes asjaolus: paindlikkuses ning geograafilises asukohas.

Tsiteerides Henry Fordi: „Kui ma oleksin inimeste käest küsinud, mida nad tahavad, oleksid nad vastanud, et kiiremaid hobuseid.” Rohemajanduse lahendused eeldavad tarbijakäitumise muutmist, tihti teistmoodi mõtlemistki. Mida suurem on süsteem, seda rohkem võtab katsetamine aega ning seda suurem on ebaõnnestumise risk. Eesti oma e-lahenduste kogemusega on juba tõestanud väikeriigi eeliseid uute süsteemide rakendamisel, pööre energiamajanduses võiks olla järgmiseks suureks asjaks, mis meie ühiskonda konsolideerib.

Saksamaa suurimad takistused üleminekul taastuvenergia ajastule on tuleviku energiatootmise asukoha (Põhja-Saksamaa) ja peamise tarbimispiirkonna (Lõuna-Saksamaa) vaheline suur kaugus, mis tähendab kuni 4500 km ulatuses uute kõrgepingekaablite ehitamist, ning energia kogutarbimist arvestades taastuvenergia suhteliselt väike potentsiaal. Vaatamata nimetatud puudustele ei näe Saksamaa taastuvenergiale alternatiivi.

Taastuvenergeetikale üleminek eeldab elektriturgude senisest suuremat integreerimist ja püüet maksimaalselt vältida fossiilsete kütuste põletamisel põhinevate tehnoloogiate rakendamist, eriti nende rahalist toetamist. Teine oluline energiapöörde teostamise eeldus on elektritootmise kontsentreerimise vältimine, mis paratamatult viiks ebaefektiivsusele ning hinnatõusule. Nende põhitõdede valguses on tragikoomiline, et Eesti energiavaldkonna eest vastutama seatud poliitikud ja ametnikud lõhuvad otsuseid teha täpselt vastupidises suunas. 150 miljoni euro suurune toetus uute põlevkivikatelde rajamiseks on järgmise aasta riigieelarve koosseisus juba riigikogus, küllap kuuleme peagi uusi selgitusi, miks kogu uute põlevkivikatelde investeering tuleb maksumaksja raha eest kinni maksta. Meeldetuletuseks, ainuüksi ühe uue ploki investeeringusumma on kokku 650 miljonit eurot. Monopolile. Ilma igasuguse konkursita…

Niisiis, kõige suuremaks ohuks meie heade eelduste rakendamisele oleme meie ise oma teadmatuse või rumalusega. Keeruline aeg maailmamajanduses loob suurepärase eelduse murrangulisteks muudatusteks ning toob areenile uued tegijad. Me pääseme nende tegijate ringi siis, kui oskame mineviku kogemusi ja tuleviku võimalusi kaaludes oma energiapöörde teostada. Läbikukkumine on veelgi lihtsam juhul, kui jätkame tuleviku kujundamist vaid minevikku vaadates.

(Avaldatud Sirbis 15.12.2011)